Mul oli ühe arvutiga vaja tegeleda, sest kasutajal oli mure: arvutil oli algselt 16 GB DDR4 operatiivmälu, kuid sellest jäi väheks. Nimelt meeldis tal samal ajal mängida, kuulata muusikat voogedastusteenusest (Spotify) ja kasutada samal ajal ka Chrome. Kui mälu otsa sai, hakkas mäng tõrkuma, muutus aeglaseks ning ekraanile ilmus teade virtuaalmälu puuduse kohta.
Miks mälu suurendada?
Operatiivmälu (RAM) on arvuti jaoks ülitähtis – see võimaldab korraga mitut rakendust sujuvalt käitada. Kui mälu saab täis, hakkab arvuti kasutama virtuaalmälu, mis on tegelikult kõvakettal või SSD-l asuv varupind. Kõvaketas või SSD on aga oluliselt aeglasem kui operatiivmälu, nii et süsteem võib hakata tõrkuma ning ilmnevad jõudlusprobleemid.
Mida ma tegin?
Otsustasin arvutile lisada veel 16 GB DDR4 mälu (ehk kaks uut mälumoodulit), et kokku oleks 32 GB DDR4 mälumahtu.
Enne paigaldamist puhastasin arvutit kergelt tolmust – ventilaatorid ja jahutusradiaatorid kipuvad ikka aja jooksul tolmu koguma, mis omakorda mõjutab jahutust ja üldist töökindlust.
Tekkinud probleem ja lahendus
Kui uued mälumoodulid olid lisatud, selgus aga ootamatu mure: arvuti ei hakanud enam tööle. Selgus, et vanad ja uued mälumoodulid keeldusid koostööd tegemast praeguse töökiiruse juures. Originaalsed mälumoodulid töötasid 3200 MHz sagedusel, kuid kõik neli moodulit korraga enam sellisel kiirusel stabiilselt ei töötanud.
Lahendasin probleemi sellega, et alandasin mälukiiruse 2666 MHz peale. Jah, see tähendab teoreetiliselt veidi madalamat jõudlust (näiteks võib mõne mängu puhul väheneda kaadrite arv sekundis, ehk FPS), kuid hoopis olulisem oli saada kätte suurem mälumaht, et arvuti oleks võimeline samaaegselt rohkem protsesse sujuvalt käitama. Pärast seda muudatust hakkas süsteem korralikult tööle ning pilt tuli uuesti ette.
Kuidas see praktikas välja näeb?
Praktikas näeb see välja nii, et kui suurendasin operatiivmälu 16 GB pealt 32 GB peale, sai arvuti tunduvalt rohkem ruumi korraga mitme rakenduse käitamiseks. Samas alandasin mälumoodulite töökiirust 3200 MHz pealt 2666 MHz peale, mis tähendab, et ehkki mälu on rohkem, võivad jõudlustestid (benchmarks) näidata veidi madalamat võimekust. Reaalses kasutuses – näiteks mängude, voogedastusteenuse ning veebibrauseri ja kontoritarkvara koos töötamisel – on aga tulemus igapäevaselt sujuvam, kuna süsteem ei aeglustu enam nii kergesti.
Õppetund
Mälumoodulite lisamine ei pruugi alati minna ilma tõrgeteta. Kõige olulisem on, et kõik moodulid sobiksid üksteisega võimalikult hästi, nii mahult, kiiruselt kui ka pingeseadistustelt. Kui siiski tekivad konfliktid, siis on sageli abiks, kui UEFI (arvuti põhiseadete menüü) vähendada töökiirust. Võta uued mälumoodulid välja ning siis teha UEFI muudatus, lisada uued mälud tagasi ja siis uuesti proovida.
Kokkuvõtteks
Arvutis mälu suurendamine võib anda sellele uue hoo – eriti kui on vajadus korraga mitut ressursimahukat programmi käitada. Mina lisasin sellele arvutile operatiivmälu ja tegin tolmupuhastust. Kuigi pidin veidi langetama töökiirust, on tulemus igapäevases kasutuses oluliselt sujuvam. Soovitan operatiivmälu uuendamist kõigile, kel on sarnased sümptomid nagu programmide hangumine, pikaajaline laadimine või veateated virtuaalmälu puudumise kohta.
💬 Kas ka sinu arvuti vajaks pisut värskendust ja suuremat operatiivmälu? Kui tunned, et arvuti ei saa enam hakkama mitme tegevusega korraga või tekivad tõrked mängimisel, anna julgelt märku. Aitan sul leida sobiva lahenduse ja vajadusel täiendan su arvuti mälu nii, et kasutuskogemus oleks taas sujuv ja probleemivaba!
👉 Võta ühendust ja teeme sinu arvuti jälle kiireks ning töökindlaks!
Pilte arvutist
Leave a Reply